Kuidas valida töökindaid ja töökinnaste turvatähistus

Kindad peavad olema eelkõige õige suurusega, mugavad ja sobima kätte. Sõltuvalt töö iseloomust on olulised kinda kaitseomadused, vastupidavus ja puutetundlikkus.

Töö- ja kaitsekindad jagatakse kolme kategooriasse:

I kategooria kindad on mõeldud minimaalsete riskide puhuks (näiteks aia- ja majapidamistöödel, laos pakkimisel vms.), peavad vastama üldisele EN 420 nõuetele.

II kategooria - enamus kinnastest, millel on nõuded mehaaniliste riskide kohta. Kindad on testitud ja sertifitseeritud laboris. 

III kategooria kindad kaitsevad suure kuumuse või külma eest, aga võivad olla ka ka vibratsiooni-, lõike-, torkekindlad ning siia klassi kuuluvad ka kindad enamike kemikaalide käsitlemiseks. Kindad on testitud ja sertifitseeritud laboris.

EN 420 määratleb järgmised üldnõuded:

  • kindad ise ei tohi olla riski ja ohuallikaks
  • ph tase peab olema võimalikult neutraalne
  • nahkkinnaste ph tase võib olla vahemikus 3,5-9,5
  • kõrgeim lubatud kroomi (kroom VI) määr võib olla 3,5mg/kg
  • teavitus iga mterjali kohta, mis võib põhjustada allergiat
  • suurus vastab tavalisele ja kokkulepitud Euroopa käe suurusele

Töökinnaste turvatähistus mehaaniliste riskide kohta määratakse Euroopas standardiga EN 388.

4 numbriline tähistus (näiteks 4131)  näitab järjekorras:

  • Kulumiskindlus (vastupidavus hõõrdejõule): skaalal 0-4
  • Lõikekindlus: skaalal 0-5
  • Rebimiskindlus: skaalal 0-4
  • Torkekindlus: skaalal 0-4

Test

Klass 1

Klass 2

Klass 3

Klass 4

Klass 5

Vastupidavus hõõrdumisele (tsüklite arv)

100

500

2000

8000

-

Vastupidavus lõiketerale (indeks)

1,2

2,5

5,0

10,0

20,0

Rebimiskindlus (N)

10

25

50

75

-

Torkekindlus (N)

20

60

100

150

-

 

Turvajalatsite tähistused

Turvajalatsite tähistus määratakse Euroopas standardiga EN ISO 20345.

Baasturvalisus (SB) sisaldab endas turvanina, mis peab vastu löögile 200 J ja survele 15kN. Turvanina peab vastu pidama raskusele 1000 kg. Kuna standard on määratud džaulides (mis on energiaühik), siis tegelik löögienergia sõltub turvaninale kukkuva objekti massist ja kukkumiskõrgusest. Raske ese, mis kukub madalalt, sisaldab vähem energiat kui kerge ese, mis kukub kõrgelt. 200 džauli tähendab 20kg objekti kukkumist 1 meetri kõrguselt.

Tavapäraselt tehakse turvaninad metallist või alumiiniumist, kuid üha enam võidavad populaarsust komposiit-plastikust valmistatud turvaninad, mis muudavad jalatsi tunduvalt kergemaks. Näiteks Helly Hanseni kõik turvajalanõude mudelid on komposiit-plastikust.

Klass S1 = SB + õlikindel tald, suletud ja energiat neelav kand ning antistaatilised omadused.

Klass S2 = S1 + vetthülgav pealdis (kuni 4 tundi)

Klass S3 = S2 + naelatõke (torkekindel tald) ja mustriga välistald.

P= naelatõke; E= energiat neelav kand, WRU= vetthülgav pealdis,

HRO (heat resistance on contact) = kuumataluv tald (ei sula 1 minuti jookusl 300 kraadi juures) 

HI (heat insulation) = kuumavastane vooderdus vastu (>22 kraadi),

CI (cold insulation) = külmavastane vooderdus (<10 kraadi),

SRC= mittelibisev tald, A= antistaatiline, ESD= elektrostaatiline kaitse

Näiteks tihti esinev markeering S1P tähendab klassi S1, millele on lisatud naelatõke (üldjuhul jalatsid, millel ei ole vetthülgavat pealdist, näiteks turvasandaalid). Naelatõke kaitseb naelte või muude teravate esemete läbitungimist jalatsi põhjast  - see oht võib meid varitseda mitte ehitusplatsil, aga vabalt ka metsas või aias. Naelatõkkeks on vahetald, mis peab vastu pidama 1100 N survele. Naelatõke võib olla kas metallist, alumiiniumist või tekstiilist (Kevlarist või muust tugevast komposiitmaterjalist). Viimased jällegi teevad jalatsi kergeks ja elastseks.

Riided, istmekatted ja kliimafaktorid tekitavad meie kehale staatilise elektri laengu. Jalatsitel kasutatavad materjalid ei juhi laengut eemale ja puududates kedagi või midagi võib teienekord elektrilaeng vabaneda, põhjustades kerge šoki. Antistaatilised jalatsid vähendavad tunduvalt seda riski. Samas, antistaatilised jalanõud ei pruugi olla piisavad kaitsmaks elektroonikat või käideldes plahvatusohtlikke materjale. Selleks on vaja elektrostaatilise kaitsega jalatseid, mis on ESD märgistusega.

Kuumataluva tallamärgistusega (HRO) jalats peab vastu pidama 60 sekundit temperatuuril 300°C. Kuumakindla tallamärgistusega (HI) jalats peab vastu pidama 30 minutit temperatuuril 150°C. Külmakindla vooderdusega (CI) jalats on testitud 30 minutit temperatuuril -20°C.

 

CE-markeering tähendab ühtset kooskõlastust oluliste tervise- ja ohutusalaste nõuete paikapanemist Euroopa Direktiivis (89/686/EEC). Ehk lihtsamalt öeldes tähendab CE-markeering “luba müüa”, luba kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. 

Helly Hanseni töörõivad on toodetud ja testitud standardite järgi, mis tuginevad Euroopa Direktiivi 89/686/EEC põhjal ja on seetõttu ka tähistatud vastavalt CE markeerimise nõuetele. 

Helly Hanseni töörõivad on tehtud eesmärgiga kaitsta õnnetuste ja vigastuste eest tehes tööd tingimustes, kus võib kokku puutuda külmaga, kuumaga, leegiga, sademetega või piiratud nähtavuses. 

Euroopa Direktiivis (89/686/EEC) jagab isikukaitsevahendid (PPE) kolme kategooriasse. 

Kategooria 1 on isikukaitsevahendite madalaim tase, kuis kasutaja ise hindab oma kaitsmise vajadust ning vajadus spetsiaalriiete vastu puudub. HH toodetest läheb selle kategoria alla veekindel rõivastus (EN343) ja külma eest kaitsev rõivastus (EN342).

EN 342 – Külma eest kaitsev rõivastus

Kirjeldus 
See standard määratleb meetodid ja nõuded rõivastele, mis peavad tagama kaitse külma eest. Helly Hansen on testinud tooteid kooskõlas meetodiga (B), kus soojapidavust (X) on mõõdetud toodetel (jakid/joped/püksid) kantuna koos sooja aluspesuga (Base Layer). Samuti on mõõdetud õhu läbilaskvust (Y) ning hingavus omadusi (Z). 

Tunnused 
• X soojapidavus, tegelikud andmed (mida suurem number, seda parem) 
• Y Õhu läbilaskvus, Tase 1,2 või 3 
• Z Hingavad omadused, Tase 1,2 või 3

EN 343 – Kaitse vihma eest

Kirjeldus 
See standard määratleb testimis meetodid ja nõuded rõivaste kangastele ja õmblustele, mis peavad tagama kaitse sajuse ilma eest, st. ilmastiku tingimustel kui sajab (vihm,lumi), on udu, suur õhuniiskus ja tuul ning temperatuur jääb alla 5°C. Rõivad on testitud veekindlusele (X) ja hingavus omadusi (Y).

Tunnused 
• X Veekindlus, Tase 1,2 või 3 
• Y Hingavad omadused, Tase 1,2 või 3 

Kategooria 2 hõlmab tooteid, mis on mõeldud kasutamiseks tingimustes, kus ohutase on suurem. Tooted peavad olema testitud ja sertifitseeritud teatud ametite poolt. Selle kategooria alla kuuluvad leegikindel riietus (EN531/533, EN470), rõivad, milledel on kaitse staatilise elektri tekkimise eest (EN1149), päästevestid (EN395,396,399) ja ujuvvahendid (EN393).

EN 471 – Kõrgnähtavusega töörõivad – Testimismeetodid ja nõuded

Kirjeldus
See standard määratleb nõuded rõivastele, mis peavad tagama kandja parema nähtavuse piiratud nähtavusega tingimustes, seda nii päevavalguses, kui ka pimedal ajal sõidukitulede valgel (24h nähtavus). Efektiivne nähtavus on saavutatud tänu fluorestseerivale kangale ja helkurribadele. Nähtavust on mõõdetud võttes arvesse helkur- ja helendava materjali asukoha ja pindala rõivastel (X) ja helkurmatejali tagasipeegeldamis kvaliteeti (Y).

Tunnused 
• X helkur- ja helendava materjali pindala; Tase 1,2,3 
• Y helkurmaterjali tagasipeegeldumine; Kvaliteet 1 or 2

EN 531 – Kaitsev riietus tööstuse töölistele kaitseks kuuma eest (va. tuletõrjujate ja keevitajate riietus)

Kirjeldus 
See standard määratleb nõuded kaitseriietusele töölistele, kes vajavad kaitset kuuma eest. Piiratud leegi levimises (A) (sooritatud, mitte sooritatud) on testitud kooskõlas meetodiga, mis on määratletud EN532 poolt. Et täita EN 531 nõudeid, peavad rõivad tagama kaitse vähemalt ühe kuumuse klassi eest. Kuumuse klass võib olla soojustjuhtiv kuumus B (klass B1-B5) kooskõlas EN367`ga, kiirgav kuumus C (tase C1-C4) kooskõlas EN366`ga, sula alumiiniumi pritsmed (D) kooskõlas EN373`ga, sula teras pritsmed (E) kooskõlas EN373`ga. HH tooted, milledele on omistatud EN531 standard on testitud kiirgava ja soojustjuhtiva kuumusega.

EN 533 – Kaitsev riietus – Kaitse kuumuse ja leegi eest 

Kirjeldus 
Kaitse kuumuse ja leegi eest. See standard määratleb nõuded piiratud leegi levimis omadusi materjalides, mida on kasutatud kaitserõivastes. Materjal/materjalid on liigitatud kooskõlas piiratud leegi levimise indeksiga (X) enne ja pärast standartset pesemis protseduuri (Y).

Tunnused 
• X/Y Leegi levimise indeks; indeks 1,2 või 3. 
• Y Pesukordade arv antud temperatuuril.

EN 1149 – Kaitsev riietus – Elektrostaatilised omadused

Kirjeldus 
EN 1149 sätestab nõuete hulka ja testide meetodeid, et mõõta kaitset staatilise elektri vastu. 
• EN 1149-1 määratleb elektrostaatilised nõuded ja testimis meetodid elektrostaatilisust hajutavale kaitsvale riietusele, et hoida ära süütavad laengud. See standard on kasutusel mõõtmaks ära kanga, milles on maandavate omadustega kiud, pinna eritakistust. Selle rõiva kandja peab olema otseselt maandatud või kandma elektrit juhtivaid jalatseid. 
• EN1149-3 määratleb testimis meetodid mõõtmaks elektrostaatilise laengu hajutatavust rõivaste materjalide pinnalt. See standard kasutab materjali pinnalt või seest elektrostaatilist laengut ära juhtivat kiudu. Selle rõiva kandja ei pea olema otseselt maandatud.
• EN 1149-5 määratleb toote standartsed nõuded elektrostaatilisele hajuvusele kaitserõivastusel. See standart on kasutusel kui osa kogu maandus süsteemist, rõivad, jalatsid ja põrand, et vältida süttimise ohtu. Materjal peab omama nõudeid vastavalt EN 1149-3 või -1 standarditega.

EN 470-1 – Keevitajatele mõeldud kaitseriietus 
Osa 1: Üldised nõuded 

Kirjeldus 
Riietuse eesmärk on kaitsta kandjat väikeste sulametalli pritsmete eest (EN348), lühiajalise kontakti eest otsese leegiga (EN532) ja ultraviolet kiirguse eest ning et oleks järjepidevalt (kuni 8 tundi) kantav ümbritsevas temperatuuris.

Kategooria 3 hõlmab tooteid ja keskkondasid, kus võib saada end mitte kaitstes eluohtlike või surmaga lõppevaid vigastusi. Selle kategooria alla jäävad tooted on vastavuses CLC/TS 50354; riietus töölistele, kelledel on oht saada elektrilöök.

IEC 61482-1-2:2007 – Kaitsev riietus termiliste ohtude eest, mida põhjustab elektrilöök (kaarleek) 

See standard määratleb materjalide ja valmis rõivaesemete testimist mannekeenil. Materjali teste tehakse, et kindlaks määrata soojuse eraldumist ja sellega kaasnevaid põletushaavade tekke riske nahale. Samal ajal kui rõivaste teste tehakse selleks, et veenduda et ka pärast elektrilööki rõivad säiliksid ja oleksid edaspidi kasutatavad. 

Nii materjalide, kui ka rõivaste testid viiakse läbi madalpinge seadmetega (400V AC-vahelduvvool). Elektrilöögi kestvuseks on 500ms ja elektrivool on vastavalt 4kA Klass 1 ja 7kA Klass