Kasulikku lugemist

Mis on ESD?

ESD (Electrostatic Discharge) on staatiline elekter, mis kandub ühelt objektilt teisele.

Tavaelus näeme me seda eelkõige sädemena või tunneme särtsu, kui kõnnime vaibal või väljume autost ja puutume vastu metalli.

Staatiline elekter tekib, kui mittejuhtiv materjal, näiteks kingatald, puutub kokku põrandapinnaga. Kui palju staatilist elektrit akumuleerub kehal, sõltub riietusest. materjalidest, ilmast ja sisekliimast. Mida madalam on õhuniiskus, seda rohkem staatilist elektrit tekib. Näiteks külmal talvepäeval juuksed on laetud staatilise elektriga ja tõusevad püsti või kui me tunneme metalli puudutades kerget elektrišokki. 

Staatilist elektrit on võimalik minimeerida, kasutades ESD märgisega jalanõusid. Piltlikult öeldes toimivad jalanõud maandusena ja maandavad sinu kehalt staatilise elektri. Sedasi on võimalik vältida staatilise elektri kandumist materjalidele, millega töötate (näiteks eriti oluline on see elektrooniliste komponentide puhul).

Miks kaitsta ennast ESD vastu?

Elektroonilised komponendid ja seadmed on eriti tundlikud staatilise elektri suhtes ja on mõjutatavad ka tunduvalt väiksema pinge poolt, kui see, mida me tunneme väiksese elektrilöögina. 

Näiteks istuv inimene võib akumuleerida endasse kuni 6000 volti pinget. Me tunneme särtsu 3000 voldi juures. Kuid tundlikud elektroonikaseadmed võivad rivist välja minna juba 100 voldise pinge all. Seega elektrooniliste komponentide ja seadmetega töötavad inimesed siseruumides ja näiteks paigaldajad väljaspool ruume peavad kasutama ESD kaitseriietust ja ESD jalanõusid.

Mis vahe antistaatilisel ja ESD jalanõul?

Jalatseid valides peaks teadma, mis vahe on anitstaatilistel jalanõudel (enam-vähem kõik turvajalatsid) ja ESD jalanõudel.

Antistaatiline jalanõu maandab staatilist elektrit, kuid juhtivus on üsna madal. Kasutaja akumuleerib seega enam staatilist elektrit oma kehal. Elektriline vastupanu on 0.1 MΩ ja 1000 MΩ vahel, mis on ESD-ga võrreldes liiga lai vahemik.

ESD sertifikaadiga jalanõu tagab pideva staatilise elektri maandamise. Standardi järgi peab elektriline vastupanu olema 0.1 MΩ ja 100 MΩ vahel (EN 61340-4-3) või 0.1MΩ ja 35 MΩ vahel (EN 61340-5-1). 

Kõik ESD jalanõud on alati markeeritud kollase ESD sümboliga. Lisaks elektroonikatööstusele leiavad ESD jalanõud järjest enam kasutamist ka ladudes, ehitusel ja meistrimeestel.

Külma ilmaga õues töötamine - kihiline riietumine

Kuidas valida tööriideid õues külma ilmaga töötamiseks?

Külma ilmaga õues töötades tasub riietusel jälgida, et riietus oleks kihiline. Tavapäraselt on 3 kihti:

1) niiskust eemaldav aluskiht,

2) isoleeriv ja sooja hoidev vahekiht,

3) tuule- ja vihmakindel hingav pealiskiht.

Kihiline riietus lubab vastavalt ilmale ja liikumise aktiivsusele kohandada oma varustust.

Aluskihiks sobib termopesu, mis hoiab keha kuiva ja juhib niiskuse välja keskmisele kihile. Suurepäraselt sobib näiteks Helly Hansen Lifa materjalist pesu, mis on 40x efektiivsem, kui polüestrist termopesu. Keskmiseks kihiks sobib väga hästi fliis. Ja välimiseks kihiks jope, mis peab vett ja tuult, olles samal ajal hingavast materjalist. Helly Hansen Helly Tech materjalist tooted on suurepäraseks näiteks.

Võimalusel väldi puuvilla ja kasuta puuvillase T-särgi asemel termopesu. Puuvill imeb niiskuse endasse ning puuvillane särk ei hoia märjana sooja ja jahutab keha. Ka puuvillane T-särk termopesu peal imab niiskust ning hingavast jopest ei ole enam kasu, kuna niiskus kondenseerub jope sisse. Seega eelista kunstmaterjale või villa.

Hästiistuvad saapad ja head sokid loovad aluse heaks enesetundeks. Kasuta alati turvajalatseid, kus on vähegi riski nael jalga astuda või midagi varba peale kukutada. Korralik müts on hädavajalik.

Kasuta külma isoleerivad töökindad või kasuta aluskindaid ja sinna peale töökindaid. Tuulise ja päikeselise ilmaga on hea kui kasutad kaitseprille (ka valge klaasiga Bolle kaitseprillid kaitsevad 99,9% UV kiirgusest, aga loomulikult on ka päikeseprillid saadaval). Ning vajadusel ka päikese- ning külmakreem on asjakohane.

Miks eelistada naturaalsest nahast jalatseid kunstnahale

Kes on kogenud pisematki haava või suuremaid ville jalal teavad, kui õrnad on tegelikult jalad ja kui palju me nende heaolust sõltume. Põhjused, miks naturaalsest nahast  jalatsid on kindlasti jalgadele paremad kui kunstnahksed:

1. Naturaalne nahk kohandub jala suuruse ja kuju järgi. Ostes kvaliteetsest naturaalnahast jalatsid, kindlustad endale ergonoomilised jalanõud, mis ei pigista ega hõõru.

2. Naturaalne nahk on poorne ja “hingav”, mistõttu saavad ka jalad õhku, ei higista ning tunnevad end jalatsi sees mugavalt.

3. Kuna naturaalne nahk on hingav materjal, pakub ta kaitset ka külma eest. Kunstnahk ei lase jalal hingata, soodustades sel moel jalatsi sees niiskuse ja külmatunde teket.

4. Naturaalsest nahast jalatsid on vastupidavamad pragunemisele ja rebenemisele ning naturaalset nahka on võimalik parandada võimaliku mehhaanilise vigastuse korral.